Jõulud on ukse ees. Talvine pööripäev on meil juba kauges minevikus, läbi aegade, tähtsal kohal olnud. Enne ristiusku peeti talvisel pööripäeval valgusjumala auks valguspühasid.
Jõulude ajal on meil aega oma perega rohkem koos olla. Jõululaupäevaks tahame luua eriliselt õdusa koduse õhkkonna. Hea meeleolu loomiseks kaunistame oma kodu. Toome tuppa jõulupuu ja ehime seda. Vanasti toodi jõuluõhtuks tuppa maast laeni kuusk. Jõulupuud hoiti toas kuni kolmekuningapäevani. Tänapäeval oleme hakanud looduskeskkonda säästlikumalt suhtuma.
Väikeses korteris ei ole piisavalt ruumi maast laeni kuuse jaoks. Jõulumeeleolu võib luua ka alternatiivne jõulupuu. Omanäoline jõulukaunistus loob erilise peomeeleolu.
Ajalooliselt on jõulupärjad olnud ringikujulised — ring sümboliseerib eluringi ja valguse tagasitulekut. Pisarakuju on kaasaegne floristika kujund, mille eesmärk pole sümboolika, vaid kaasaaegne huvitav disain.
Kui eestlased veel rehielamus elasid, siis ei toodud kuuske rehetuppa. Jõuludeks meisterdati toidulaua kohale lakke kaheksatahukatest jõulukroon. See valmistati mõisate kroonlühtrite eeskujul. Jõulukrooni valmistamiseks kasutati pilliroogu, õlgi või putkede lülisid. Veel varasemal ajal riputati lakke viimane viljavihk. Usuti, et see kaitseb pererahvast kurja eest ja annab järgmisel aastal suure viljasaagi.
Seda, milliseid tänapäevaseid materjale kasutas kunstnik jõulukrooni loomisel, vaata siit.